Töid alustati aasta tagasi, 2010. aasta kevadkuudel, kui hakati tasapisi koguma vanade hoonete lammutamisest ülejäävat ehitusmaterjali: paekivi Kadrioru kõrvalhoone soklist, vana savitellis Nõmme eestiaegse hoone seintest, puitmaterjal rekonstrueeritud Nõmme funkmajast.
Eesmärgiks oli teostada tööd omade, majasiseste jõududega ja ehitusprotsessist rõõmu tunda. Vähemtähtis ei olnud ka sotsiaalne mõõde - õppida tundma üksteist ja õppida üksteiselt. Olgu siinkohal öeldud, et kogu tegevus toimus põhitöö kõrvalt, õhtuti ja nädalavahetustel.
Kamina ja töötasapinna vundament sai 80 cm sügav, ennetamaks külmakerkeid. Sellises mahus paekivimüüri ladumine oli uudne kogemus meile kõigile. Mördina kasutasime hüdrauliliste omadustega traditsioonilist lubimörti. See oli töö, mille tõsidust esialgu paljuski alahindasime. Erineva paksusega paekivi sorteerimine ja müüriladumine võttis aega rohkem, kui arvata võinuks!
Ka kamina ehitamisel puudusid meil varasemaid kogemused, kuid küttekolde tüübis olime enam kui kindlad - selleks pidi saama maksimaalse peegeldusvõimega Rumfordi kamin!
Rumfordi kamin on äärmiselt tõhus tulease, mida kasutati ohtrasti just 19. sajandil. Nagu nimigi ütleb, oli sellist tüüpi kamina konstruktoriks ameerikast pärit inglane Count Rumford. Sestap võib sellist tüüpi kaminaid rohkesti leida just Ameerika ja Inglismaa vanades majades. Tunnuseks on lai suue ja avatus. Õige nurga all olevad külgseinad ning ettepoole kaldu tagasein peegeldavad soojuskiirguse parimal viisil kaminaavast välja. Rumfordi kaminas ei teki turbulentset liikumist. Sellist tüüpi kaminat on võimalik ehitada ka savist ja liivast, mis võimaldab küttekolde välisele kujule ümaraid vorme anda. Selline võimalus on populaarne just paljude loodusehitajate seas.
Nii on ka meie kamina tagasein tehtud tampsavist - savi, liiv ja kruus, sest nii oli hulga lihtsam.