Lammutatavatest majadest vanamaterjali ja ehitusprahti koguv Säästvad Ehituslahendused paneb Kunstiakadeemia tudengid sellest prahist uusi viimistluselemente kujundama.
Mis ühele prügi, on teisele innovaatiline idee, millega uut väärtust luua. Just selle põhimõtte järgi tegutseb osaühing Säästvad Ehituslahendused.
"Algselt olimegi tavaline objektitöid tegev ehitusfirma," selgitab firma tegevjuht Kermo Jürmann. Spetsialiseeruti küll põhiliselt Tallinna puitelamurajoonides renoveerimistöödele, see tähendab siis Kalamaja ja Kadrioru piirkonda ning traditsioonilisi krohvimis- ja värvimistöid: pilliroomatid ja -plaadid, savi- ja lubikrohvid, kaseiin- ja lubivärvid, tadelakt; puitpõrandate uuendamine; põhu- ja saviseinte ehitamine.
Kuid selle aasta algusest on ettevõte oluliselt oma tegevust laiendanud. Esiteks tänu sellele, et saadi uued ruumid ja ladustamisvõimalused. "Tänu lao olemasolule saame koguda, hoida ja ladustada vanamaterjali," sõnab Jürmann. Vanamaterjal on selles kontekstis lihtsalt majade lammutamisest üle jäänud praht, praht selles mõttes, et iga teine ehitusfirma viskaks selle ära, kuid Säästvad Ehituslahendused hoopiski kogub sellist kraami. Need võivad olla vanad uksed, trepiosad, sisedetailid, mingid nikerdused, puitosad. Jürmann ütleb, et eri allikatest nad kuulevad, kui kusagil läheb lammutamiseks, enamgi veel, ehitusfirmad on juba ise hakanud neid ka kohe kohale kutsuma, et Säästvate Ehituslahenduste meistrimehed lammutamise ajal vanamaterjali välja sorteeriksid. See vähendab ülejääva prahi hulka ja nii lõpuks ka lammutamise hinda.
Ehituslahenduste laoruumides saab omakorda kogutud kraami sorteerida ja edasi müüa. "Mõned meie kliendid tulevad ja ostavad ning teevad nende asjadega ise midagi," räägib Jürmann. "Meie teiseks suunaks on aga see, et ise renoveerime ja müüme edasi. Näiteks teeme korda mõne vana ukse ja müüme selle kellelegi Kalamaja korteriomanikule."
Ettevõtte kolmas uus suund aga ongi seotud innovatsiooniosaku toetusega ja Kunstiakadeemiaga koostöö tegemises. Nimelt, selle aasta 20. mail eraldas EAS firmale 3952 euro vääringus innoosaku. Raha läheb Kunstiakadeemiale, mille üliõpilased sügisprogrammi käigus peavad välja töötama, disainima, pakkuma ideid, mida teha vanamaterjaliga, mida Säästvad Ehituslahendused lammutatavatest majadest kogub. "Me räägime toodetest, aga ega ma ei oska praegu konkreetselt öelda, mis tooted need võiksid olla. Eks see välja mõtlemine ongi üks osa üliõpilaste töödest," ütleb Jürmann. Põhisuund tundub aga ikkagi liikuvat sisekujunduse suunas. Võib-olla saab mingit tüüpi vanadest plankudest teha aknalaudu, võib-olla saab toota mingeid viimistlus- ja sisekujunduselemente. Inimesi, kes selliseid asju oma majadesse ja korteritesse ostavad, on Eestis küll ja küll.
Mikk Salu
artikkel ilmus ajakirjas HEI juunis 2011